Eile käisin ühe tuttava juures, kelle sõnad mind aitasid. Ja väga palju :). Jah tõesti, mu töö ja puhkeajal puudub piir, sest isegi siis kui ma vedelen, mõtlen ikka mida kõike tegema peaks. Aga see pole ju puhkamine. Selle asemel tuleks hoopiski teha täiesti töömõtte vabalt asju, mis mulle meeldivad. Nii ma siis läksingi linna ja peale seda, kui olin asjatamises lõpetanud käisin poes, ostsin kokku peaaegu kõik oma lemmikfilmid, sõin oma lemmikkohas Kathmandu Hillis hiinatoitu ja lobisesin Kairiga. Siis läksin ma veel ühte poodi ning ostsin kaks asja: ühe mida olin ammu tahtnud ja teise, mille peale olin mõtelnud, aga polnud julenud veel soetada. Aga tänu julgustusele ostsin need ära. Nüüd oleks mulle tarvis ühte kena nahast või puust laeka moodi kasti või siis kirstu kuhu kõik oma teat. sorti asjad panna, et nad mööda maja laiali poleks.
Sellest kõigest tuli nii hea tuju, et tüdimus oma kodusest maasikamoosist läks kah üle :).
Täna olen seda meeldivate tegevuste asja jätkanud. Ainuke jama, et veini pole. Ühe mõnusa filmipäeva juurde kuulub hea punane vein ja suupisted. Parim oleks, kui hiina toitu saaks koju tellida:P.
Praegu ootan vaikselt ja ärevusega hinges, et kell saaks kuus, sest siis saab teada, kas üks minu unistusi saabub täna koos musiga koju või mitte. Aga ma usun, et saabub.
Ahjaa, siis eile sain ühele asjale vastuse, mis mind mõnda aega kummitas. Üks nö külajutt. Oli tarvis kontrollida, kas see vastab tõele või mitte. Nojah, sõnad võisid samad olla aga tõlkes läks ilmselt tähendus kaduma. Jumalt tänatud, et asi nii on. Ma vähemalt arvan ja loodan, et on. Muidu tuleks mul taas pettuda kelleski, kellest ma väga lugu pean, sest ta on mind aidanud sinna, kus ma täna olen. Ma tänan Sind K. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar