Ma viibin jälle lapsepõlves ja ma ei tea põhjuseid miks. Midagi on mul ilmselt selgumata veel ajast kui ma olin neljane...

Ma tahaksin nii väga võimalust kord veel jälgida oma isa, vaadata teda ja näha mida ta teeb. On nii kahju ja nii kurb, et ma taipame asju alles siis kui on mõõtmatult hilja... isa on see, kes ehitab lapsele luud...