Mul on igatsus aegade järele, kui ma olin laps ja mul ei olud muresid. Vahel tahan tagasi mängumaale ja nn süütuse aega. Ja nii ma saangi kokku oma klassivendadega-õdedega, sest ma mäletan neid aegu ja tahan neid mäletada ja hoida. Ilma, et ma mõtleks, kas ma tahaksin neid täna inimestena tunda.....
See justnagu pole oluline, nad nagu aitaks seda süütust hoida ja ma olen nende pärast nõus tegema ükskõik mida, nii palju kui võimalik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar