Käisin eile linnas. Ma vajan uusi jalatseid ja see mööda kaubanduskeskusi kappamine, et neid proovida ja leida on veel hullem piin, kui see kunagi varem oli. Istud, ähid ja siis saad sealjuures veel tähelepanu ka. Õnneks keegi päris võõrastest ei ole mind veel katsuma tulnud. Küll aga seda on teinud mõned tuttavad, mis peale ma tahaksin küsida, kas ma võiksin nüüd ka nende tagumikku katsuda...
Lisaks otsisime mulle teksaseid ja see on ikka utoopika, et kui panna ette sõna "raseda" siis võib kõikide toodete eest küsida vähemalt 2x suuremat hinda. No nagu H. ütles, et see on justnagu pulmadega. Kui on pulmalilled, siis on hind kohe plahvatuslikult suurem, hoolimata, et need ei ole kuidagi erilisemad kui teised...
Igatahes kui ma õhtul koju jõudsin, olin kohutavalt väsinud ja kohutavalt selline tunne, et läheks voodisse ja depresseeriks natuke. Palusin isegi Andot, et äkki me vahetame ära, aga sealt tekkis arutelu, et äkki mulle hakkab meeldima elu ilma raseduseta ja siis tema peab üle jäänud kuud ise rase olema...
See on tõsi mis räägitakse - laps rikastab teie elu väga tuntavalt. Mul pole elus olnud nii palju sahmimist oma isikliku eluga kui praegu näib tulevat ja olevat. Perekool, vesivõimlemine, kunstiteraapia, erinevad poed, kodu ehituse planeerimine jne. Juba omaenese eha pakub nii palju tegevust ja mõtteainet, et vahel võib sellest olla lausa väsinud!.... :D
No näiteks öösiti ei saa magada, sest nina on kinni, peale sööki ei saa hingata, sest kopsud ei mahu mao kõrvale ära, autost ei saa välja, sest raskuskese on muutunud, iga päev peab magama, sest muidu lihtsalt ei jaksa olla, magamistoas tunnen ma end nagu emahüljes, kes on kohmakas ja kohmakus ei ole seksikas! Ja eile avastasin ka, et isegi omaenese tagumiku pesemine on säherdune painutus, et seda võib lausa võimlemiseks lugeda! Tõenäoliselt tuleb raseduse lõpu poole teostada enese pesu kuskil harjadega autopesulas, sest ise enam ei ulatu mujale, kui oma isiklikku nina küürima.
Lisaks tunnen ma lapse liigutusi selliselt, et need panevad mind võpatama, õnneks mitte iga kord ja kõik liigutused. Eile õhtul näiteks suutis ta põrutada kuskile vastu närvi niimoodi, et see löök jõudis läbi närvivõrgustiku mu ninani välja ja mu nina hakkas tõmblema. Täitsa jabur :D
Täna õnneks on parem tuju, sest ma jäin koju ja kuskile linna peale kosserdama ei läinud. H.-ga infot vahetades "rõõmustas" ta mind, et mul tuleb sinna Rocca al Mare kaubanduskeskusesse tagasi minna, kui ma kolm ühes vankrit tahan. Ausõna, ma ei saa aru, miks nad seal keskuses inimestele rattaid alla ei pane. See on nii üüratu, et ühest otsast teise minekuks kulub terve päev! Ja kas te teate ka, et veeremine võtab palju rohkem aega kahel jalal kõnd?
Aga tänane puhkuse päev on mõnus. Tegin mõned dokumendid ära, mida keegi mult kuskilt tahtis ja siis mässasin sellega, et sada selgust, kuidas saab perekooli loengutesse ning millal oleks hea alustada vesiaeroobikaga. Tulemuseks on, et esimene loeng on homme. See räägib raseda naise psühholoogiast ja kõik mis räägib psühholoogiast on minu jaoks megapõnev.
Vesiaeroobikasse lähen esialgu Kalevspasse, vaatan kuidas seal meeldib. Pidavat etem olema kui Pelgus ja pelgusse ma ei taha niikuinii väga nina pista. Keskhaiglas on asi jällegi remondis.
Nii et homme jälle linnapäev :).
Aga et olla nüüd veel eeskujulikum oma kohmaka kere liigutamises, siis ma nüüd lähen muusika saatel tantsuga tomatisuppi keetma.
PS! Mul on jube hea meel, et üks mu hästi armas kursakaaslane ootab last minuga samal ajal ja tähtaeg on ka samas kuus :). On kellega jahvatada.
Lisaks otsisime mulle teksaseid ja see on ikka utoopika, et kui panna ette sõna "raseda" siis võib kõikide toodete eest küsida vähemalt 2x suuremat hinda. No nagu H. ütles, et see on justnagu pulmadega. Kui on pulmalilled, siis on hind kohe plahvatuslikult suurem, hoolimata, et need ei ole kuidagi erilisemad kui teised...
Igatahes kui ma õhtul koju jõudsin, olin kohutavalt väsinud ja kohutavalt selline tunne, et läheks voodisse ja depresseeriks natuke. Palusin isegi Andot, et äkki me vahetame ära, aga sealt tekkis arutelu, et äkki mulle hakkab meeldima elu ilma raseduseta ja siis tema peab üle jäänud kuud ise rase olema...
See on tõsi mis räägitakse - laps rikastab teie elu väga tuntavalt. Mul pole elus olnud nii palju sahmimist oma isikliku eluga kui praegu näib tulevat ja olevat. Perekool, vesivõimlemine, kunstiteraapia, erinevad poed, kodu ehituse planeerimine jne. Juba omaenese eha pakub nii palju tegevust ja mõtteainet, et vahel võib sellest olla lausa väsinud!.... :D
No näiteks öösiti ei saa magada, sest nina on kinni, peale sööki ei saa hingata, sest kopsud ei mahu mao kõrvale ära, autost ei saa välja, sest raskuskese on muutunud, iga päev peab magama, sest muidu lihtsalt ei jaksa olla, magamistoas tunnen ma end nagu emahüljes, kes on kohmakas ja kohmakus ei ole seksikas! Ja eile avastasin ka, et isegi omaenese tagumiku pesemine on säherdune painutus, et seda võib lausa võimlemiseks lugeda! Tõenäoliselt tuleb raseduse lõpu poole teostada enese pesu kuskil harjadega autopesulas, sest ise enam ei ulatu mujale, kui oma isiklikku nina küürima.
Lisaks tunnen ma lapse liigutusi selliselt, et need panevad mind võpatama, õnneks mitte iga kord ja kõik liigutused. Eile õhtul näiteks suutis ta põrutada kuskile vastu närvi niimoodi, et see löök jõudis läbi närvivõrgustiku mu ninani välja ja mu nina hakkas tõmblema. Täitsa jabur :D
Täna õnneks on parem tuju, sest ma jäin koju ja kuskile linna peale kosserdama ei läinud. H.-ga infot vahetades "rõõmustas" ta mind, et mul tuleb sinna Rocca al Mare kaubanduskeskusesse tagasi minna, kui ma kolm ühes vankrit tahan. Ausõna, ma ei saa aru, miks nad seal keskuses inimestele rattaid alla ei pane. See on nii üüratu, et ühest otsast teise minekuks kulub terve päev! Ja kas te teate ka, et veeremine võtab palju rohkem aega kahel jalal kõnd?
Aga tänane puhkuse päev on mõnus. Tegin mõned dokumendid ära, mida keegi mult kuskilt tahtis ja siis mässasin sellega, et sada selgust, kuidas saab perekooli loengutesse ning millal oleks hea alustada vesiaeroobikaga. Tulemuseks on, et esimene loeng on homme. See räägib raseda naise psühholoogiast ja kõik mis räägib psühholoogiast on minu jaoks megapõnev.
Vesiaeroobikasse lähen esialgu Kalevspasse, vaatan kuidas seal meeldib. Pidavat etem olema kui Pelgus ja pelgusse ma ei taha niikuinii väga nina pista. Keskhaiglas on asi jällegi remondis.
Nii et homme jälle linnapäev :).
Aga et olla nüüd veel eeskujulikum oma kohmaka kere liigutamises, siis ma nüüd lähen muusika saatel tantsuga tomatisuppi keetma.
PS! Mul on jube hea meel, et üks mu hästi armas kursakaaslane ootab last minuga samal ajal ja tähtaeg on ka samas kuus :). On kellega jahvatada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar