Minu maailmas käib elu lihtsalt: kas tehakse midagi või ei tehta. Samuti kas ollakse solvunud või ei olda. Mõlema kohta käib vastav tagajärg.
Teha või mitte teha?
*Kui teha, siis tehaksegi. Isegi siis kui hirm hammustab niimoodi persest, et see tekitab tunde nagu tahaks kiiremini joosta, aga ei jaksa.
*Kui mitte teha, siis ei teegi noh.
Olla solvunud või mitte olla?
*Kui olla solvunud, siis võibki natuke teravusi pilduda ja oma solvumist väljendada.
*Kui aga olla mitte solvunud, siis tuleks teravused jätta mingiks teiseks korraks, no näiteks selleks korraks, kui ollakse solvunud.
Paraku muus maailmas, mis jääb väljaspool siinkirjutatu oma, näivad kehtivat sootuks muud reeglid, mis vaesel Lõvil kõik kokku jooksutab. Nii ongi Lõvi absoluutses segaduses asjaolust, et mõned inimesed suudavad teha eelnevat kahte olukorda korraga. Olla mitte solvunud aga siiski teravusi pilduda ja otsustada teha aga siiski mitte teha või siis otsustada mitte teha aga siiski teha. No mismõttes? Palun seletage täielikult koos kuulidega Lõvile, kuidas see võimalik on? Kas need inimesed on siis lihtsalt multifunktsionaalsed ja Lõvil on mida õppida, et olla arenenum ja saada ühiskonnas paremini hakkama? Või on olemas mingi muu ja täiesti uudne variant, millest Lõvi kuulnudki pole? Palun öelge.
Ja siis inimesed küsivad, miks või kuidas ma loomi rohkem armastan ja neist hoolin kui inimestest... Mitte et ma selle väitega nõus oleks - ma tunnen end nendega turvalisemalt. Ükski hobune, koer ega kass ei suuda mul juhet niimoodi kokku ajada nagu inimesed...
1 kommentaar:
Ma ei olnud sinu peale solvunud ja samuti ei pildldunud ma teravusi Sinu pihta. Ilmselt Sa ise oleksid minu asemel solvunud olnud ja eeldasid , et ma peaksin olema ja siis ka teravusi pilduma. Ma lihtsalt leidsin, et kui sul on vaja 10 eriarvamust, siis mina ei viitsi üks kümnest olla ja see pole absoluutselt seotud solvumise või teravustega. Sry , kui ma Sul juhtme kokku ajasin
Postita kommentaar