Kolmapäeva hommikul oli mul kell 10.20 vestlus. Läksin siis kohale. Enne kui turvad mind oma klaaskarpi lubasid kästi mul telefon välja lülitada. Lülitasin. Edasi lubati mind sisse ja siis öeldi: "Andke oma pass ära!". Ahah... andsin siis passi. Järgmisek skästi välja võtta kõik dokumendid, mida mul on sees vaja ja siis lasti mu asjad valgustusmasina lindilt läbi. Kotis oli mul juhtmed nagu id-kaart, telefoni kõrvaklapid ja mp3-mängija. Need huvitasid väga, et mis juhtmed (no äkki mul ikka on kirjapomm kaasas) ja kästi ette näidata. Järgmiseks anti mulle tagasi mu pass ja võeti ülejäänud asjad ära ning lasti edasi. Sees oli ka paar turvameest ning seal oli ootesaal kus rodu inimesi juba istus. Ühel seinal ilutses suurelt 10 most wanted criminals koos piltide ja kirjeldustega. Bin ladeni peal oli suur kiri - surnud. Ma polnud üldse kindel, kas ma tohin seal ringi käia või kedagi kõnetada...
Siis ütles turva, kes millisesse klaaskarpi läheb. Mul küsiti jälle passi ja muid dokumente ning mu viisataotluse esimesi lehekülgi, mida mul muidugi kaasas polnud. Tüüpilise eestlasena arvasin, et kui netis juba kilomeetreid on täidetud, siis nad saavad ju sealt ise kõik. Aga ei... kästi uus aeg panna ja rohkem minuga ei räägitud. Muidugi olin tige nagu herilane. Helistasin Andole ja too trükkis mulle vajaliku asja välja ning sõitis mulle poole tee peale vastu. Andsin kõik ebavajalikud asjad tema kätte ja võtsin uuesti oma paberid niing läbisin jälle turvakontrolli. Tõstsin käed üles ja ütlesin, et peale paberite pole mul midagi. Need itsitasid.
Siis läksin tagasi sinna ruumi ja selles putkas, kus mind enne vastu võeti, oli sootuks teine tüdruk, kes ei teadnud midagi sellest, et ma pidin uue aja panema. See võttis kõik kenasti vastu ja palus konsulaari vestlust oodata. Mingil hetkel võttiski kõrval klaaskastis istet meesterahvas. Kui kõik muu käis eesti keeles, siis vestlus oli inglise keeles. Uuriti, kui vana ma olen, kellena ma tööle hakkan (mis oli tegelt tööandja paberil kirjas) ja kes mul siia jääb ning kas ma tean kui raske töö laeva peal on. Vastasin kõigile küsimustele nagu oskasin (sh oma vanus, mis ajas mind segadusse, sest ma olen juba harjutanud end mõtlema et ma olen 29 :P). Vestlus kestis vaid paar minutit ja konsulaar ütles, et nüüd on mul paar päeva oodata. Intenetis oli tegelikult kirjas, et see võtab aega 5-7 päeva.
Veel paluti mul täita ära postipaber. Imelik, et nad muudkui turvavad kõike aga inimese kõige tähtsama dokumendi - passi, saadavad nad postiga! Täna on reede ja täna siis helistati mulle meie postkontorist, öeldi, et mulle on saadetis ja kas mul on kodus sularaha 4.20. Kujutate ette, ma maksan viisataotluse eest 105 euri ja siis pean veel postikulu ka katma!
Noh ja viisa tuli!!! Algusega 20 juuli 2011 ja lõpuga 2016! Scannisin selle sisse ja saatsin Inglismaale ära. Nüüd jääb vaid oodata, mida nad vastavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar