Käisin eile EMOs, sest mu perearst on puhkusel. Olen olnud nädal aega jubedalt väsinud, tahtnud ainult magada ja pidanud vahetpidamata sööma, et mitte tunda iiveldust ja et pilt eest ei kustuks. Mõtlesin, et äkki veresuhkruga mingi jama, parem kontrollida. Nojah, ootasin tund ja pisut peale ning sain arsti manu. Seal tehti kohe kiirtest versuhkru kohta - korras. Mul aga jube halb olla nagu poleks veresuhkrut ollagi. Kigisesin seal, et appike, inimene ei jaksa ju ometi terve päeva süüa, et stabiilsena püsida...
Edasi võeti mult proovideks kuhi ihuvedelikke ja siis saadeti ukse taha ootama. Muidugi käisin ma vahepeal veel söömas. Umbes väga mitme tunni pärast sain siis vastused ka - kõik proovid on korras, rasedust veri ei näita. Järjekordne arst sügab kukalt ja ütleb, et ta teeks ajupildi ja siis äkki ka uuriks mu kakstestsõrmik soole ära, aga et enne ma võiksin siiski naistearstilt läbi astuda ja tulla siis tagasi. Ma olin väsinud ja mul oli paha olla, ma ei läinud järgmise emo ukse taha ootama.
Nüüd ma siin siis olen. Hommikupoolikud on täitsa okeid. Edasi olen ma väsinud ja näljane olen ma enamuse ajast. Jõuliselt ebaadekvaatne olen ka. Näiteks helistasin täna Tele2 teenindusse ja ma jäin omast arust kõneoote järjekorda. Kuskil minuti või kahe pärast jõudis mu teadvusse, mida see tädi seal telefoni sees räägib - vajutega üks ja vajutage kaks jne. Appike. Ma oleksingi teda vist kuulama jäänud.
Ma olen suhtkoht võimetu mingisugustki informatsiooni korralikult läbi töötlema. Raamatut ma loen praegu ka nii, et ühte lõiku ikka vähemalt 5 korda enne kui kohale jõuab ja siis ma ei mäleta sellest umbes 50 sekundi pärast enam midagi. :D
Ahjaa, selle näljaga tundus mulle eile üleelu maitsev näiteks kitsejuust, mida ma varem söödavaks ei pidanud, kodus olen hakanud sööma Merevaiku, mida ma samuti varem söödavaks ei pidanud.
Edasi võeti mult proovideks kuhi ihuvedelikke ja siis saadeti ukse taha ootama. Muidugi käisin ma vahepeal veel söömas. Umbes väga mitme tunni pärast sain siis vastused ka - kõik proovid on korras, rasedust veri ei näita. Järjekordne arst sügab kukalt ja ütleb, et ta teeks ajupildi ja siis äkki ka uuriks mu kakstestsõrmik soole ära, aga et enne ma võiksin siiski naistearstilt läbi astuda ja tulla siis tagasi. Ma olin väsinud ja mul oli paha olla, ma ei läinud järgmise emo ukse taha ootama.
Nüüd ma siin siis olen. Hommikupoolikud on täitsa okeid. Edasi olen ma väsinud ja näljane olen ma enamuse ajast. Jõuliselt ebaadekvaatne olen ka. Näiteks helistasin täna Tele2 teenindusse ja ma jäin omast arust kõneoote järjekorda. Kuskil minuti või kahe pärast jõudis mu teadvusse, mida see tädi seal telefoni sees räägib - vajutega üks ja vajutage kaks jne. Appike. Ma oleksingi teda vist kuulama jäänud.
Ma olen suhtkoht võimetu mingisugustki informatsiooni korralikult läbi töötlema. Raamatut ma loen praegu ka nii, et ühte lõiku ikka vähemalt 5 korda enne kui kohale jõuab ja siis ma ei mäleta sellest umbes 50 sekundi pärast enam midagi. :D
Ahjaa, selle näljaga tundus mulle eile üleelu maitsev näiteks kitsejuust, mida ma varem söödavaks ei pidanud, kodus olen hakanud sööma Merevaiku, mida ma samuti varem söödavaks ei pidanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar