Oeh, kodus... Nii mõnus on kodus olla, et täitsa kohe ma ei tea. Ainult, et kõndida ma ei viitsi. No ei viitsi noh. Mõtlesin teel pisikese autopunni peale, mis võiks mind tee otsas oodata. Ja selleks et seda poolt kilti sõita pole ju lube vaja :P. Ainult, et kes tankimas käiks? Aga küll selle inimese ka leiaks. Elu läheks juba sellest poole lihtsamaks kui poekotte ei peaks seda maad seljas tassima.
Tore on, et homme ei pea ma kuskile minema. Saab kodus konutada.
Aga täna siis tuletati mulle meelde mis elu ma elama tulin/hakkasin. Kuna ma magasin täna pisut sisse, siis kartsin et jään loengusse hiljaks ja hääletasin. Üks tüüp võttis peale, rääkisime juttu, sümpaatne kuju.
Linna sisse sõidul oli julm mats. Väikeauto oli kahe rekka vahele jäänud ja selletõttu oli tohutu ummik. Vaatasin kella ja mõtlesin, et nojah, loengusse hiljaks jäämine on nüüd kindel. Algselt pidi tüüp Koplisse sõitma aga siis ta arvas, et ta võib ju läbi Mustamäe ka sõita :D(Lõvi faktor hakkas vist jälle tööle). Kooli ette jõudes pakkus ta mulle enda numbrit. Esimese hooga hakkasin ära ütlema aga siis tuli mulle meelde, et ma võin ju nüüd selle numbri võtta :D . Ilmselt neid asju tuleb veel, mida mul pole meeles, et ma võin nüüd teha. Ja ma arvan, et neid on nii palju, et .... :P. Aga see on nii tore. Selline kivi alt välja kasvamise tunne on:D.
Kool annab muidugi ka palju juurde. Mulle väga meeldib seal, inimesed on lahedad ja targemaks saab ka. Kõva raha eest muidugi:P. Loodan ainult, et ma siiski saan oma 10 punkti kokku ja võin jätkata.
Muideks, kui kellelgi on ülearust telekat siis ma võtan vastu, kasvõi ajutiselt. Mul vaja mingi hunnik saateid vahtida ja siis kooli jaoks kirjutada, mis ma asjast arvan.
Aga nüüd ma lähen süüa tegema. Mida? Asja nimi on eriline nauding, sest mul on kõht väga tühi ja puupliidi ahjus peaksid viimase peal ahjukartulid tulema.
Eilse päeva tipphetk hingele:
Ahjust puud prõksusid ja väljas sadas laia laia lund :).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar