Ai, mu jalad on valusad! Käisin laupäeval trennis ja pingutasin end natuke. Üleüldine olemine oli väga sült ja Gulliver vist sai ka aru, et ma vormis polnud. Nii ta siis kolmveerand trenni tegi mida ise tahtis. Ilmnes, et ma polnud ainuke, kes selline sült oli ja trenni lõppu ootas. Veider. Muidu on hobused ju ikka narkootikum...
Ma ei tea, kas asi selles, et seekord jäi kaif saamata või mis... Istun siin ja olen selline pahur kookonlõvi. Üks põhjus on kindlasti töö, mida mulle ei meeldi sugugi teha. Selles puudub igasugune ime ja nüüd on selgemast selgem, et inimestele helistamine ja "kataloogimüüja" mängimine mulle ei sobi. Paraku on nüüd hilja ära öelda. Ma ei tea üldse, mis ma mõtlesin, kui ma selle pakkumise vastu võtsin. Midagi vist ei mõelnud... Endal oli kõik oma programm kohe kohe algamas. Nüüd on käimas ja mul pole enam aega tegeleda kõrvaliste asjadega. Peaksin õppima ja projekte kribama. Urhh...
Aga mis seal ikka. Otsime siis lahenduse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar