Ma pole ammu kirjutanud. Vahepeal on juhtunud see:
Kaari saatis täna ka noodid ja õde proovis neid klaveril mängida! Megamega ilus!
Peale põrutavate uudiste on muidugi ka beebi suuremaks kasvanud - ta on õppinud juba keerama ja ortopeed keelas tal püsti seismise ära, sest tal on "kanged jalad". Raviks on ujumine ja massaz, kuhu me plaanisime oktoobrist minna - ujumismähkmed on juba ostetud.
Eile õhtul oli kella pooleseitsmest meil kodus totaalne traalivaali - laps nõustus magama ainult süles ja kui ära panin oli krõps üleval ja nuttis kõhuvalu käes. Kuni ta süles oli, ei paistnud tal mingit kõhuvalu olevat. Ja selle tralli keskel ma tundsin, et ma olen väsinud ja ma tahaks natukene oma aega ka. Mingi hetk kui A. ta jälle mulle rinnale tõi, siis ma mõtlesin, et ma tahaks teda raputada, sest ma ei saa aru, mida ta tahab ja mina tahan hoopis muud. Muidugi ma ei raputanud teda vaid panin ta lihtsalt tissi otsa Täna olin terve päeva liimist lahti, ilmselt ülekoormusest ja mõtlesin eilse õhtu ülejärele. Sain aru, et emad tahavad oma lapsi raputada siis, kui nad lakkavad mõtlemast lapse seisukohalt ja hakkavad nõudma enda õigusi.
Täna saabus õde ja nad läksid lapsega jalutama. Terve tund beebit mitte näha oli hapnikku andev. No ja siis nad veetsid ka ülejäänud päeva koos nii et laps käis minu juures ainult söömas. Õhtul jaksasin jälle täiega ema olla - mängida temaga, rääkida ja last magama laulda.
Pean tunnistama, et stressi on omajagu ja ma olen kaotanud kuskile oskuse naine olla. Tunded, mis seostusid mehega, on end kuskile peitu pannud. Mõnel päeval ma mõtlen, et kes see mees on ja miks ta siin meie juures on.... Tema on sama ülekoormatud ja nii me siis tiksume -aega teineteise jaoks väga ei ole ja minul pole jaksu ka. Veel kellelegi midagi endast anda. Ilusat abielu uue ilmakodaniku kõrvalt on vist väga raske elada, kui on nii palju asju... või lihtsalt mina ei oska?
Kaari saatis täna ka noodid ja õde proovis neid klaveril mängida! Megamega ilus!
Peale põrutavate uudiste on muidugi ka beebi suuremaks kasvanud - ta on õppinud juba keerama ja ortopeed keelas tal püsti seismise ära, sest tal on "kanged jalad". Raviks on ujumine ja massaz, kuhu me plaanisime oktoobrist minna - ujumismähkmed on juba ostetud.
Eile õhtul oli kella pooleseitsmest meil kodus totaalne traalivaali - laps nõustus magama ainult süles ja kui ära panin oli krõps üleval ja nuttis kõhuvalu käes. Kuni ta süles oli, ei paistnud tal mingit kõhuvalu olevat. Ja selle tralli keskel ma tundsin, et ma olen väsinud ja ma tahaks natukene oma aega ka. Mingi hetk kui A. ta jälle mulle rinnale tõi, siis ma mõtlesin, et ma tahaks teda raputada, sest ma ei saa aru, mida ta tahab ja mina tahan hoopis muud. Muidugi ma ei raputanud teda vaid panin ta lihtsalt tissi otsa Täna olin terve päeva liimist lahti, ilmselt ülekoormusest ja mõtlesin eilse õhtu ülejärele. Sain aru, et emad tahavad oma lapsi raputada siis, kui nad lakkavad mõtlemast lapse seisukohalt ja hakkavad nõudma enda õigusi.
Täna saabus õde ja nad läksid lapsega jalutama. Terve tund beebit mitte näha oli hapnikku andev. No ja siis nad veetsid ka ülejäänud päeva koos nii et laps käis minu juures ainult söömas. Õhtul jaksasin jälle täiega ema olla - mängida temaga, rääkida ja last magama laulda.
Pean tunnistama, et stressi on omajagu ja ma olen kaotanud kuskile oskuse naine olla. Tunded, mis seostusid mehega, on end kuskile peitu pannud. Mõnel päeval ma mõtlen, et kes see mees on ja miks ta siin meie juures on.... Tema on sama ülekoormatud ja nii me siis tiksume -aega teineteise jaoks väga ei ole ja minul pole jaksu ka. Veel kellelegi midagi endast anda. Ilusat abielu uue ilmakodaniku kõrvalt on vist väga raske elada, kui on nii palju asju... või lihtsalt mina ei oska?
3 kommentaari:
"Sain aru, et emad tahavad oma lapsi raputada siis, kui nad lakkavad mõtlemast lapse seisukohalt ja hakkavad nõudma enda õigusi."
Jäta nüüd. Emal on KA õigused. Muuhulgas õigus end väsinu ja tüdinuna tunda. See ei tee kellestki halvemat ema. See tunne, et tahaks last raputada, näitab vaid, kui väsinud sa ise oled. Ja sel juhul oleks targem laps A. kätte anda ja ise kasvõi pooleks tunniks mõtteid tuulutama minna. Ei juhtu pea 5-kuuse titega midagi, kui ta poole tunni jooksul tissi ei saa, aga sulle endale võib see palju head teha.
PS! Mina eriti ei usu ilusa abielu igapäevasesse võimalikkusse beebi kõrvalt :D Aga mustade hetkede vahel on ka helgemaid ja nii see omasoodu kulgeb. Ja lõppkokkuvõttes on alati helgeid hetki ja rõõmu rohkem :)
PPS! Usun, et kui hakkate ujumas ja massaažis käima, läheb elu natuke kergemaks. Vesi nimelt mõjub tittedele hirmus mõnusalt väsitavalt ja uinutavalt, nii et ilmselt saad peagi ujumispäevadele nö enda aega planeerida, sest beebi lihtsalt põõnab ülisügavalt mõnedki ajad pärast ujumist :)
Jõudu ja pai!
Oh muidugi on õigused. Lihtsalt enamuse ajast ma mõtlen lapse seisukohalt, sest ma kardan muutuda omaenese emaks ja kui ma selles asjas siis läbi kukun, siis ajab nördima küll.
Jep, eks ongi oluline tasakaalu leidmine iseenda ja lapse vajaduste vahel. Ma lihtsalt tahtsin seda öelda, et iseennast ei tohi ka päris ära unustada, sest lõppkokkuvõttes jõuab see ju ikkagi ringiga lapseni tagasi.
Kui julgete, võite Gerda teinekord mõneks tunniks meile hoiule tuua (või meid enda juurde hoidma kutsuda) ja ise A.-ga "kohvikusse ja loomaaeda" minna. T. meil ju ei karda lapsi ega midagi ja AL oleks ka sillas (pärast muidugi ei jõuaks jälle seda "ma niiiii tahan väikest õde"-juttu ära kuulata :))
Postita kommentaar