Teatavasti telekat meil kodus ju pole. Nii tuleb vaadata superstaari siis, kui see netti üles pannakse. Vaatasin täna. No uskumatu! Sellisel loogika järgi võiksin ju ka mina minna ja lauljaks hakata. Kuid minu arvates piisab sellestki, kui ma oma musile vahel kõõritan siin viisi pidada ja koerale laulan.
Uuringud on tõestanud, et lapsed laulavad stressimaandamiseks, no selge siis, miks mulle üksi laulda meeldib :P. Aga miks minna seda tegema rahva ette, kui laulda ei oska?
Üks tüüp laulis Raagus sõnu ja mina vaatasin seda Rannapi nägu ja mõtlesin, et jestas, ta saab ju kohe infarkti! Nii nagu üks meie Eesti tuntud laulja tappis ühel avalikul esinemisel hümni lauldes Ernesaksa, püüdes sellest lembelaulu teha, nii tundus mulle, tappis see tegelane Rannapi sel hetkel. Ja oh neid miljonit varianti Padari Lootusetusest. Selle peale tekkis kohe isu normaalset Lootusetust kuulata.
Ei tea kas hakkan mina vanaks jääma või siis hoopis tuleb pubekas täie hooga tagasi - olen hakanud The Suni kuulama. Mõnuga kohe. Ja nende plaat lisandub minu soovidelisti...
Üks tibi rääkis kuidas ta ilma mp3-ta ei suuda tänaval käia, sest vaikus kohutab. See on sinu oskamatus iseendaga olla ja ennast taluda, mitte muusikaarmastus.... Mp3 mängijaga mööda tänavat käimine ei tee kellestki veel lauljat. Muusikat saab armastada ka ilma seda vägistamata, ma leian.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar