Pühapäev - tore päev, tore päev

Täna oli tõesti väga tore päev. Täna algas juba tegelikult eile, sest eile ma ronisin peale pikka pikka uinakut poodi, et teha tänaseks kogudusse üks küpsisetort. Sellega oli muidugi omaette ooper. Tegin kõik ilusti kenasti valmis, viimaseks kihiks oli šokolaad ja siis peale panin marjasegu. Hommikul ärkan üles ja saan krambid - kogu mu superhüperilus kook on läbinud öö jooksul digimuunduse mingiks plätserduseks - marjad on mahla nii palju välja ajanud, et mööda kooki laiutasid mingid jubedad mahlalaigud.

Porisesin ja nurises ja mees kommenteeris ainult, et tere härra perfektsionist. Millal must härra sai, ärge küsige, ma ei oska vastata. Võimalik, et ta oli unes parasjagu karu näinud vms. Igatahes mina jätsin tema magama ja lippasin hommikul pool kaheksa poodi. Muidugi, ainus pood, mis sel kella ajal lahti, ei omanud oma tootevalikus Karl Fazeri tavalis šokolaadi. Mühisesin seal natuke aega ja võtsin siis Annekese. Anneke muidugi on heledam ja pole sugugi nii efektne... Aga okei, panin sulama, katsin need ojad ära.

Tulemus sai selline:

Edasi sõin hommikust ja mõtlesin, et nojah, aga kuidas see nüüd ära katta, et ta autos koerakarvu täis ei saaks või et trenni minev Arabella koogi sisse ei hüppaks... asi selles, et selline kogus šokolaadi ei hangu nii kiiresit uuesti ära. Ok, pakitud saime, aga kuhu ta autos panna? A. pani mulle selle sülle ja siis oli uus häda - käigukang jäi koogi alla :D. No ma siis kergitasin ja hoidsin kooki neil hetkedel üleval, kui ta käiku pidi vahetama. Olime juba peaaegu kohal, kui ma avastasin taevake - uued mahlajoad! Aga teha polnud enam midagi.

Õnneks ei märganud vist keegi minu pisukest vussiminekut või ei hoolitud, sest see kook kadus sealt laualt nii kiirelt, et ma ise oleks peaaegu vaat, et ilma jäänud :D. Mõni tuli veel ütlema, et ma võiksin palun veel neid teha ja sellist Jumalikku juhatust rohkem järgida, mis kooki puudutab :D. Oli hea, tõesti oli hea. Mul on hea meel, kui inimestele minu tehtu maitseb. 

Peale kirikut tuli A. koeraga trennist, viisime koera "panipaika" ja läksime Tallinki Spaasse. No super! See on nii ilus ja mõnus ja oeh. Ma täiega nautisin mullivannis istumist, mis asus baarileti ääres ja libistasin tasakesi oma alkovabaõlut. Ma ei tea mis need ümberkaudsed võisid mu kõhtu ja siis topsi vaadates mõelda ja mind ei huvita kah, mulle  maitses - väga õlle isu oli. Lõviisand libisas smuutit. Oli ka palju erinevaid saunu ja hästi vahva, et aurusaunas oli tehtud lamamise kohad, nii et seal võiski end piinlikust tundmata pikali visata.

Sain aru, et meil on hetkel lõviisandaga väga erinevad temperatuurid - seal kus temal on hea soe, on minul palav ja kus minul on paras, on temal külm.

Peale seda, kui me olime kõik kohad läbi sulistanud, mina paar korda aurusaunas ja veel mõnes madala temperatuuriga saunas käinud ja lõviisand mõnes kõrgema temperatuuriga saunas, läksime sööma. Oeh, elu on ikka mõnus!

Ahjaa, täna oli meil hommikul arutelu kas vaal või elevant. Lõviisand väitis kaljukindlusega, et ma ei saa elevant olla, sest mul pole lonti. Noh, peab ütlema, et tema asitõendid ja argumendid olid vääramatud ja mul tuli leppida, et ma ei saa elevant olla... Jäin nõusse, et okei, ma siis olen vaal... sellepeale tema kohe küsima, et kas ma vett pursata oskan? Ma mõtlesin järele ja leidsin et ei oska. Tema mind innustama, et oskan ju küll! Suu vett täis ja... noh selge - vaalaline!