Popipäev

Niisiis, eile istusin kaua üleval, hommikul ei suutnud tõusta. Ma tahaks tegelt tervet nädalat kus ma saaks aint magada ja magada ja magada.... Et võiks pingevabalt end suvest välja puhata. Pisinägeluse käigus selgus, et meil on närvid läbi, kuna pole olnud aega suurt koos olla ja tarvis rohkem aega koos asju teha. Musi pani ette, et ma võiksin linna minna ja siis läheme välja sööma. Mina aga vaatasn õue ja tundus kahtlaselt kurb sellise ilusa ilmaga toas istuda, olgu ükskõik kui romantiline. Ja üks hull nende tööl aitas meie mõnusa õhtu kujunemisele kaasa - nimelt puuris elektrikaablisse ja terve toimetus jäi elektrita. Nii sai Ando minna poodi, osta nii mõndagi head piknikukorvi ja tulla koju :).
Kodus meisterdasin leivad, pakkisin koti, võtsin Böffi asjad ja panin riidesse. Tatsasime natuke maad mööda põldu ja jõudsime metsa alla. Böffi oli vaimustuses! Milline tore pere üritus! Ando tegi lõkke ülesse ja nii me seal siis istusime. Mingi hetk hakkas tagumikul jube ebamugav. Koukisin pepu alt paar teravanurgelist kivi ära. Siis vaatasin, et seal, kus Ando peaks istuda saama on ka mingi asi. Esimese hooga arvasin, et mingi kummaline toru jupp. Selline a la viie sendi pikkuse ja läbimõõduga. Aga selleks oli see jupats liiga kõvasti maa sees kinni. Samal ajal kraapis Böffi järjekordset auku. Hakkasin ka kraapima. Sain kätte vana aegse ukse hinge. Ando pakkus, et see on paras Emexisse viia. Täitsa tuutu. Mina ei saa aru. Enamus ajast on ta mul ikka taibukas, aga... Kuna meil on idee teha köök, kus asjad ripuvad seinal, siis oleks see ideaalne nagi peale mõnngast iluravi. Üks nael oli seal isegi sees. Nüüd lihtsalt tuleks lasta sinna mõned sellised naelad veel panna. Musi mõtles natuke ja leidis, et polegi väga loll idee.

Õlu, tee joodud ja toidukarp tühi, sättisime kodu poole. Suht hämar oli juba ka. Böffi oli üle pea sopane ja tuppa astudes ta teadis väga täpselt, et tuleb ukse juures oodata, kuni teda vannituppa lubatakse. Tee peal avastasime, et meie leid jäi siiski metsa meie järgmist külaskäiku ootama :( .

Mulle kohutavalt meeldivad sellised väljas pisikesed matkad, lõke ja söök. Restora on ka tore, aga sina ei saa koera kaasa võtta ja vabalt jooksma lasta.

Kooli ma ei jõudnudki täna, aga pole hullu. Kodused tööd mis tarvis teha, on mul eelmisest aastast olemas, ainult esitada tarvis ;). Järgmisel kuul enam nii vabalt asjad ei käi.

Ahjaa, panin endale suitsetamise vastase plaastri peale. Vaatame kuidas seekord läheb.

Böffi ja näitused

Täna sai ära saadetud kolm taotlust ja böffi näitusele registreeritud. Niisiis võib meid näha veebruaris ühel nädalavahetusel kahel päeval: 14 ja 15 veebruar. Mõlemad toimuvad Tallinnas. Kel huvi, tulgu kaasa elama.
Böffiga planeerime näitusel käia terve järgmise aasta. Vist. Mina ka täpselt enam ei tea. Ma kipun seda spanjelimajandust vaikselt käest ära andma :P. No õpetada ja koolitada on ta siiski küll minu, aga muidu ajavad nad mingeid omi asju. Otsuseid kipub Ando ise tegema. Mina võtaks munad maha peale aastast näitusel käimist. Tema ikka tahaks pesakonda. Selleks aga peaksime mingigi tiitli saama, et mõni emane meid tahtma tuleks. Teisalt on see keerukas, sest ta on allergik + emal oli päritav kae. Ja seda, kas temal ka tuleb saame teada alles kahe aasta pärast. KUI üldse kutsikad, siis sellised, kes aretusse ei pääseks. Ehk siis steriliseeritud ja kastreeritud. Enne ei annaks käestki.
Näituste hinnad on tõusnud ja suht metsikud summad. Ühtegi näitust peale erika vist enam alla 500 eegu ei saagi. Aga no mis teha. Midagi ma tahan selle koeraga teha, eriti kui nüüd load ka tulemas. Ehk siis ka agilitysse tagasi.

PS! Kirjavigu remondin homme, praegu jube väss ja magama. Vabandan.