Unenägu

Ma nägin täna kummalist unenägu. Nägin, et olin mingil olengul. See polnud mingi erapidu vaid mingi esindamise teema. Ja ma nägin, et läksin eemale. Mere äärde ja ujusin (vist?) natuke eemale ning tõusin siis lendu. Ma lendan unes alatasa. Ja seekord ma lihtsalt ei tahtnud, et keegi näeks või teaks, sellepärast, et ma ei tahtnud, et keegi mind jälle imelikuks peaks. Aga üks mees oli tulnud mulle järgi, kui ma ei märganud ning seisis kogu selle aja kaldal. Märkasin teda alles siis kui ma tagasi lendasin. Keerasin natuke kõrvale, et ta mind otseselt ei näeks, kuskile põõsa taha, jõesuudmesse ning ujusin kaldale. Vesi oli kusjuures külm, sest aeg oli ikka sügisene. Ma läksin tagasi ja tegin nägu nagu ma tõesti oleksin vaid ujumas käinud ning kiirustasin rannahoonesse, kus see vastuvõtt või pidu vms toimus. Mees järgnes mulle. Tal oli pahaendeline nägu ja kõnnak. Rannahoones ma üritasin peita end inimeste vahele ning põgenesin ta eest. Mis edasi sai, ei tea.