Ja see kauaoodatud külaline jõudis lõpuks Iirimaalt siiski koju - minu koju. Jõuluõhtul oli ta Lõvilas niikui naksti platsis täpselt selleks hetkeks kui kõik söögid valmis said( koos meie ühise klassivennaga, kel seekord polnud kasti õlut kaasas:P).
Väga armas õhtu oli. Mõtlesin, et kallistan ta suurest rõõmust pooleks. Hea oli koos vedeleda nii nagu kaua aastaid pole vedeletud. Lihtsalt nii. Sai ka korralikult tähistatud seda tulekut. Laua peal tantsuga lausa :D. Järgmisel päeval tundus küll, et päästev kast siidrit tuleb kuidagi jube kaua, aga ega sellestpidu ei lõppenud ;). Edasi läks minu tantsimise nahka järgmise koolivenna 5000 köögijublakas. Ausaõna, ma ei kaalu sada kilo :D, aga loeme selle loomuliks kaoks, eks ole.
Eile õhtul taheti mulle tulla järgmise "paari õllega" külla ja sneguurotshkad kaasa võtta. Kahju, et see ära jäi, täna oli vaja ju tööle minna. Aga ma oleks hea meelega vaadanud, misuke see sneguurotshka õige päris elus välja näeb. Seni on mulle telekast jäänud mulje et nendega koos jõuluvana on nagu Jeltsin, kes mingil hetkel käe seeliku alla ajab ja seal põnevaid asju tegema hakkab. Ainult selle vahega, et neil tädidel ei tule selle peale uih ja aih vaid sootuks muu nägu pähe. Jaa, kahjurõõmuga pean teatama, et kauge külaline kes üleeile taga nuttis, et tema nende nägemise aust ilma jäi, jäi seda veel teist kordagi - ei ole siis vaja nii ruttu ära väsida! A mine sa tea, kui mõnedele tõi jõuluvana mitu aastat tagasi magamistuppa ühe ja teisele see aasta mullivanni lausa mitu naist, siis äkki toob veel hilinenult ikka sneguurotskad ka.
Ühesõnaga - vaatame mis homne õhtu toob. Täiesti võimalik, et alates homsest kuni teiseni on jälle mõnda aega eeter kinni :P . Ei, üldse ei vabanda sellepärast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar