Ma olen ikka täitsa kiiksuga koeraomanik. Kui ma koera autosse tõstan ja tean, et ta ööseks koju ei tule, siis ma kallistan pikalt pikalt, nagu saadaks ta sajaks aastaks hoiule. Ja siis kui ta õue pealt minema sõidab, siis tuleb tönn kohe nii peale, et...
Böffi oli ka nii segaduses praegu, et mismoodi, võõrasse autosse ja ise ei tulegi.... Loodan, et linnas, kui Meelist näeb, läheb tal tuju rõõmsamaks.
Aga ma pisut tõbise ja väss olemisega. Tõsti ei jaksaks täna kella kümneni linnas tolgendada ja oodata, kuni nad trennist tulevad. Lähengi nüüd magama ära ja loodan, et kass halastab oma teenindavale personalile ja teeb seda au, et kaissu poeb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar