Nüüd on siis käidud. Hetkel olen muidugi täiesti kohutavalt väsinud aga õigustatult.
Hommik algas soengu tegemisega - elus esimest korda vist, tehti mulle pähe sleline sonks, mis mulle tõesti sobis ja minuga kokku käis. Vaesed kohalikud joodikud, kes söökla nurga taga suitsu tõmbasid kõõritasid enda kaelad kõveraks kui juuksurist tulin. Eino ma saan aru - kui tihti siin kohalikus provintsis ikka inglit tulemas nähakse - ilus soeng, pikk mantel, kelmikas naeratus ja enesekindel kõnnak.
Edasi Tallinnasse ja sealt bussiga Tartu. Bussisõidu käigus õppisin ma nägu vastu esiistet magamise ära - no mul tuleb alati pikal sõidul uni peale. Päris naljakas vaatepilt oli ilmselt :D .
Õhtul sättimisel hakkasid kergelt närvid läbi minema, meik polnud päris see, mis ma tahtsin ja veel ma ei tea mis hädad. Kõige piinlikum muidugi, et ma kaaslase lipsu ostmisel värviga mööda panin. Jõle kõva tsikk küll - isegi oma kleidivärvi ei tea. ainuke õige asi sellest oli punane, mul on ju kõik punane. Aga mis tooni, noh.... Hiljem Kaubamajas talle särki ostes lohutas mind, et sellist värvi lipsu polegi olemas. Vähemalt mitte Kaubamaja valikus, mis tundus üks suurimaid lipsuvalikuid üldse.
Tulijatele pakuti shampust, mille ma muidugi lahkelt vastu võtsin ja siis passisin täiesti häbitult inimesi ümber ringi. Juba garderoobi minnes hakkas mul väga lõbus - rahval on ikka suhteliselt erinev arusaam balliriietusest. Osad tulid lühikeste kleitidega, osad sellise riietusega, millega tavaliselt käiakse baaris mehi püüdmas. Isegi mingit casual riietust nägin.
Tundsin end nagu Scarlett oma uhkes punases kleidis, punase veini klaas käes ja jazz kõrval mängimas. Vot see on elu!
Õhtu kujunedes hakkas rahvas end vabamalt tundma ja ballitantsudest said igasugused muud tantsud. Ei saanud ju meiegi siis jätta veiderdamata. Lauas istujatele olime me tõeline vaatemäng:D. Arusaadav - kaks lõvi koos ei saagi ju kuidagi märkamatuks jääda ;) .
Suures saalis sai ka pisut varvast keerutatud - nii tore oli vaadata nii suurt hulka õnnelikke inimesi. Ehitud ilusaid naisi ja mehi, kes olid nende üle uhked. Sain minagi oma elu parima komplimendi osaliseks oma kaaslaselt: " Olen mina ikka täna üks õnnelik mees!" ;).
Hinges on rahulolu ja peas kisab pisike hääleke - kor-ra-ta!kor-ra-ta!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar