Tulen mina koju ja mis ma näen! Köögis on aknalaual ja laual olnud asjad põrandale tõmmatud, kõikvõimalikud sassiajatavad asjad on sassis, kassikauss on tema aknalaualt põrandale tõmmatud, külmkapi uks on pärani ja koeratoidu kauss tühi! Jala kõrval käib aga täiesti ilmsüütu näoga kõuts, kes kräunub nii näljase näoga nagu poleks tema sada aastat süüa saanud. Seega tema see laamendaja olla ei saanud, eks ole?
Noh, päris naiivseks pole ma veel hakanud, seega sai kass endale järele mõtlemise aega väljaspool minu korteri ust. Aga nii tuutu on see kaak küll, et ülemiselt riiulilt oma tuunikala konservi ei taibanud ta võtta. Või äkki hoopis tark? Et muidu oleks asi kohe läbinähtav olnud, sest kes see meil muu seda konservi sööb? Väga peenelt tehtud ma ütleksin: kahvlid mille abil ma koerale toitu ühest kausist teise tõstsin, olid täpselt kella viie asendis ja mõlemad täiesti ühtepidi. Vahid seal seda kausi põhja ja mõtled, et kuidas ta ometi nii rahulikult selle toidu sealt kätte sai, et kahvleid segamini ei ajanud? Ja mitte ühtegi muud asja ei olnud ta külmikust puutunud ka. Nähtavasti uinus sinna samma oma üüratust kõhutäiest.
Aga mis ma siis nüüd teen? Mul vana, veneaegne külmik, nii et kui seal natuke aega laamendada, siis saab selle ukse väga kenasti lahti. Kas panen külmikule valve peale, kui kodust ära lähen või? Või ostan külmikule traksid? Ja siis lisan traksidele suitsuanduri, et teaksin kui ta on sinna üritanud jälle sisse murda. Ma usun küll, et ta hakkaks vihast tossama, kui ta järsku enam oma tahtmist ei saaks :P .
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar